Mis oleks, kui teeks spordiväljakud päriselt kõigile kättesaadavaks?

Vastuseks 27.09 Pealtnägija loole.

1. septembril kirjutas tuntud näitleja Tõnis Niinemets sotsiaalmeedia seinal sellest, kuidas ta soovis oma lapse ja kahe naabripoisiga minna palli mängima ja nad Snelli korvpalliplatsilt minema aeti. Lukus või arusaamatu kasutuskorraga spordirajatiste teema on saanud palju vastukaja ja 27.09 kajastas seda ka ETV saade Pealtnägija.

Saates sai sõna ka Tallinna abilinnapea Tiit Terik, kes ütles, et lõpliku otsuse koolistaadioni linnarahvale avamise kohta teeb iga kooli juhtkond. Ühe võimalusena mainiti saates isikustatud rohelise kaardi kasutuselevõttu väljakute kasutamisel. Sobiv lahendus väljakute isikustatud ja iseteeninduslikuks ligipääsuks on aga juba olemas. Veel enam, Tallinna linnavalitsuse kaasrahastusel on see 2023. a suvel integreeritud juba viie spordirajatise juures Tallinnas.

Tark linnaruum vajab terviklikumat lähenemist

Mis oleks, kui läheneksime probleemide lahendamisele omavalitsuses terviklikumalt? Nii väldiksime olukordi, kus ühe osakonna vastutusalas juurutatud targa linna lahendused ei jõua kasutusele teise osakonna vastutusalasse, kuigi sama lahendus võiks olla abiks mõlemale ja tõenäoliselt laiemaltki.

MyGames väljakute broneerimis- ja läbipääsulahendus oli üks neljast projektist, mida Tallinna linn koos teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol läbi Tallinnovation projekti perioodil 2022-2023 rahastas. Pilootprojekt sai hiljuti läbi ja lahendus paigaldati sel suvel spordiväljakutele viies asukohas.

Mainitud lahendus võimaldab tuua kõik spordiväljakud, sh reketi- ja pallimänguplatsid, staadionid jne kokku ühele broneerimisplatvormile ja teha need inimestele nähtavaks ning kättesaadavaks – nii nagu oleme täna harjunud broneerima majutust või tellima taksot. Süsteem võimaldab automaatselt avada spordiväljaku väravaid ja koguda andmeid selle kohta, kes väljakut on kasutanud. Nutika tehnoloogiaga saab soovi korral siduda ka väljaku eest tasumise ja videovalvesüsteemi. Samasugune kirjeldus on ka Tallinna linna Tallinnovation alamlehel – FOB Solutionsi ja MyGamesi poolt väljatöötatud lahendus võimaldab muuta spordiväljakud täiesti iseteeninduslikuks, juhtides broneeringuid, makseid, läbipääsu, valgustust ja muid funktsioone.

Oleme hea meelega valmis piloteeritud lahendust tutvustama kõigile Tallinna linnavalitsuse osakondadele ja ka teistele omavalitsustele.

Maksumaksja rahaga ehitatud spordiväljakud peaksid olema inimestele kättesaadavad

Pealtnägijast selgub, et Tallinnas on kokku ligi 50 suuremat koolidele kuuluvat spordirajatist, mille ehitamiseks on investeeritud miljoneid maksumaksja raha, ent millest paljud on õppetöö välisel ajal suletud ja seisavad kasutuseta.

Spordiväljakute avamisel ei saa me üle ega ümber neist, kes väljakuid haldavad. Nagu Tallinna abilinnapea Tiit Terik viitas, on väljakutele linnarahva lubamine kooli otsus. Samal ajal ei tohiks me unustada, et maksumaksjatena peame me ise neid samu väljakuid üleval.

Makstes linnakassasse raha, oleks ju igati ootuspärane, et väljakud oleksid vabal ajal spordihuvilistele ligipääsetavad. Sest nagu Pealtnägija eksperiment näitas, siis tegelikult seisavad need miljonite eurode eest ehitatud uhked spordirajatised suure osa ajast lihtsalt tühjana.

Niinemetsa sotsiaalmeediast alguse saanud arutelu põhjal tundub, et Tallinnast väljaspool on pilt veidi parem. Siiski on ilmselt igas linnas ja asulas suuremal või vähemal määral neid näiteid, kus sport ja liikumine, seda eriti avalikel spordiväljakutel ja rajatistel, võiks olla elanikele palju lihtsamini kättesaadav.

Sest liikumisvõimaluste laiendamise juures ei saa me rääkida vaid terviseradadest, mille võrgustik on Eestis tõesti hästi arendatud, nähtav ja kättesaadav. Inimeste sportimis- ja liikumiseelistused on erinevad. Igaühel – nii täiskasvanul kui ka noorel – peaks olema õigus ja võimalus tegeleda endale meeldiva spordialaga, olgu selleks siis pallimäng või lihtsalt kerge kehasirutus välijõusaalis.

Kõige rohkem kannatavad noored

Kõige kurvem asja juures on see, et nii piirame ligipääsu sportimisvõimalustele noorte jaoks. Nagu SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke 27.09 Pealtnägijas mainis, on täna iga neljas laps 1. klassi tulles ülekaaluline. Vanemaks saades ülekaaluliste protsent aina suureneb. Rääkimata sellest, et mitteliikumine toob kaasa ka vaimse tervise probleeme, depressiooni, stressi ja ärevust. Statistika on karm, aga numbrid ei valeta. See ütleb selgelt, et lapsed peaksid rohkem liikuma.

Lõppude lõpuks on meil liikumisaasta. Kui väljakud on kinni või inimesi aetakse avatud spordiplatsidelt ära, siis pole ime, et leiame noored kaubanduskeskusest või pimedatest nurgatagustest, selle asemel et nad võiksid tegeleda hoovispordiga ja ajada taga palli kvaliteetsel jalgpallimurul. Mitu uut Poomi või Klavanit meie noorte hulgast seetõttu sirgumata jääb?

Mis oleks halvim, mis saab juhtuda, kui väljakule luuakse läbi lihtsa online-broneerimise ligipääs? Spordiväljakute lukusoleku probleemile on tähelepanu juhtinud ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes on omavalitsustele sel teemal saatnud ka omapoolse märgukirja.

Arusaadav, et koolijuhid kardavad lisakulu ja vandaalitsemist. Kuid just selleks väljaku broneerimise ja isikustatud ligipääsu lahendus mõeldud ongi. Väravaid ei pea keegi füüsiliselt avama, sest need saab avada tarkvara abil koodilukuga. Vandaalide vastu aitavad isikustatud broneeringud ja kaamerad. Võibolla me kardame asju, mida me tegelikult ei peaks kartma?

Milliseid probleeme spordiväljakute automatiseerimine lahendab

Spordiväljakute automatiseerimine aitab spordiväljakuid hallata läbi nutikate lahenduste. Automatiseerimine võimaldab kokku hoida kulusid ja soovi korral ka kooli- ja linnaeelarvesse lisatulu teenida.

MyGames on spordiväljakute broneerimisplatvorm, mis koosneb omavahel kombineeritud tarkvarast ja riistvarast. Lahenduse abil saab kool spordiväljakud ühtses nutirakenduses nähtavaks ja broneeritavaks teha ning läbipääsud ja väravad täielikult automatiseerida. Võimalik on lasta oma kooli õpilastel näiteks broneerida väljakut ka õhtusel ajal tasuta ja teistele kehtestada hinnakirja, teenides sellega väljakult tulu.

Süsteemi kaudu on koolil pidevalt ülevaade, kui palju väljakut kasutatakse ja kes seda kasutab. See tähendab, et kui tekib mõni mure, saab koolijuht vajadusel alati sekkuda. Võimalik on automaatsüsteem siduda ka valgustuse ja valvekaameratega, et vältida üle aia ronijaid.

Tallinn  – Euroopa spordipealinn 2025

Nagu me teame, on Tallinn valitud Euroopa spordipealinnaks 2025 ja täna on viimane aeg selleks tõsiselt valmistuda. Kutsume üles Tallinna haridusametit, kultuuri- ja spordiametit ja teisi osakondi ühiselt pingutama, sest sportimisvõimaluste ligipääsetavus vajab lahendamist.

Aeg on lahendada lukus väljakute probleem ja teha sport inimestele päriselt kättesaadavaks. Nutikate lahendustega saaksime olla eeskujuks ka teistele linnadele Euroopas. Nutikad spordiväljakud võiksid olla osa targast linnaruumist. Siin saavad erasektor ja avalik sektor edukalt koostööd teha. Spordirahvas ning idu- ja tehnoloogiaettevõtted on koostööle avatud ning esimesed sammud pilootprojektina on tehtud. Nüüd on aeg astuda järgmisi samme. Sest lõpuks on küsimus meie kõigi tervises.

Muidugi on vaja teha tööd ka hoiakute ja suhtumisega. Et ei juhtuks taas kord seda, et isa tahab pojaga minna korvpalli mängima, kuid kuri valvur ajab ta sealt minema.